Keila noortekeskus uuris, milline on noorte vaimse tervise heaolu praegusel hetkel. Aeg on teha kokkuvõte vastustest.
2020. aastast on olnud keeruline olukord riigis. Algas Covid-19 pandeemia ja nüüd sõda Ukrainas. See tekitab erinevaid emotsioone- viha, hirmu, ärevust, kurbust. Võib eeldada, et stressi tase on tõusnud kõrgele.
Kevadel vastas noortekeskuse ettevalmistatud küsimustikule kokku 135 noort
Eesti keelt kõnelevaid noori oli 94,8% ja 5,9% oli vene emakeelega noored.
Elukohaks märgiti: 74,8% Keila Linn, 14,1% Lääne-Harju, 5,9% Saue ja 4,4% Harku vald.
93,3% noortest õpib, 14,1% töötab ja 7,4% ei õpi ega tööta.
Kas Covid-19 tõstis sinu ärevuse ja/või stressi taset? 42,2% noortest vastas jah, 58,5% vastas ei ja 1,4% vastas, et veidi.
Enda ärevuse taset viie palli süsteemis hindasid noored:
Enda stressi taset hindasid noored:
Ukrainas toimuvat hindasid noored: 31,9% noortest vastas, et Ukrainas toimuv mõjutab neid ja 59,3% vastas, et neid see ei mõjuta ja 6,3% arvas, et mõjutab neid natukene.
Kas vaimse tervise info on piisavalt kättesaadav? 80% noortest vastas, et jah, 17% ei ole ja 1,4% vastas nii ja naa.
Mida võiks siin piirkonnas parandada, et vaimset tervist oleks võimalik rohkem toetada? Sellele küsimusele tuli erinevaid vastuseid: rohkem infot, kust abi otsida, rohkem programme, töötube, infotunde kooli. Rohkem koolis teemat arutada, et see oleks nö “kohustuslik”. Koolis rohkem panna rõhku tervisele nii vaimselt kui füüsiliselt nt iga nädal päev kus saame teha midagi head oma tervisele. Teha koolivaba päeva vaimse tervise jaoks. Rohkem üritusi vaimse tervisega seoses (loengud, töötoad). Rohkem sellest rääkida, avatumad inimesed ja mõtlemine, rääkida sellest varakult koolides jne, kättesaadavamad abivahendid. Rohkem spetsialiste ja psühholooge. Teha erinevaid töötubasid sellel teemal. Võiks anda rohkem infot, et kus vaimse tervise abi saamise kohad on. Nt kus saab nõustamist, kuidas saab saatekirju psühholoogile/psühhiaatrile jms. Ja koolis võiks selle teema avalikumaks muuta, sest see üks suurimaid stressi faktoreid noortel. Sooviksin teraapiasse, aga see on kallis. Vaimse tervise päeva võiks uuesti teha. On teada, et vahest toimub noortekas vaimse tervisega seotud töötuba, kuid mulle jäänud mulje, et see pigem on juba olemasolevale kindlale grupile. Keilas võiks olla isegi psühholoogi(k.a kliinilise psühholoog) kabinet. Kuid olen arvamusel, et pigem teha laialdasemalt neid üritusi, ma arvan, et kui teha “jõuliselt” (ehk vaimse tervise töötuba toimub sellel päeval selle tunni ajal) on see effektiivsem kui lihtsalt välja kuulutada. Rohkem sellele pühendatud üritusi/projekte/tegevusi, töötube, vestlusringe.
Millistest kanalitest te vaimse tervise infot hangite (vajadusel)?
Sellele vastasid noored: 28,1%, et Peaasi.ee, 36,3% TikTok, 30,4% Koolist, 18,5% noortekeskus, 8,9% Lasteabi, 17,8% noorsootöötaja, 44,4% lapsevanem, 27,4% õpetaja, 1,7% internetist, 0,7% kogudusest, 0,7% perearstilt ja 0,7% psühholoogilt.
Kui aktiivsed on noored?
Uurisime, et kas noored on proovinud joogat, et toetada enda vaimset ja füüsilist tervist. Sellele vastas 31,1% et on proovinud ja 69,6% et ei ole.
Kas noored on huvitatud erinevatest jooga töötubadest, siis vastasid nad nii: 28,9% jaa ja 73,3% vastas, et ei ole huvitatud.
Loovteraapilistest töötubadest nagu näiteks (kunst, muusika ja käeline tegevus), 48,9% on huvitatud ja 53,3% ei ole huvitatud.
Uurisime ka, et kas nooreks oleksid huvitatud osalema meditatsiooni töötoas? Sellele vastas 26,7% jaatavalt ja 74,8% eitavalt.
Kui palju noored magavad?
11,1% noortest vastas, et magab ainult 2-4 tundi, 37,8% vastas, et 5-6 tundi, 58,5% noortest magab 7-8 tundi ja 20,7% noortest magab 9-10 tundi.
Mida võiks sinu arvates parandada vaimse tervise teemadega?- Noorte vastused