Toidu ja joogilugude saade
20/06/2022
Suvised lahtiolekuajad
01/08/2022
Keila noortekeskus uuris, milline on noorte vaimse tervise heaolu praegusel hetkel. Aeg on teha kokkuvõte vastustest.
2020. aastast on olnud keeruline olukord riigis. Algas Covid-19 pandeemia ja nüüd sõda Ukrainas. See tekitab erinevaid emotsioone- viha, hirmu, ärevust, kurbust. Võib eeldada, et stressi tase on tõusnud kõrgele.
Kevadel vastas noortekeskuse ettevalmistatud küsimustikule kokku 135 noort
Eesti keelt kõnelevaid noori oli 94,8% ja 5,9% oli vene emakeelega noored.
Elukohaks märgiti: 74,8% Keila Linn, 14,1% Lääne-Harju, 5,9% Saue ja 4,4% Harku vald.
93,3% noortest õpib, 14,1% töötab ja 7,4% ei õpi ega tööta.
Kas Covid-19 tõstis sinu ärevuse ja/või stressi taset? 42,2% noortest vastas jah, 58,5% vastas ei ja 1,4% vastas, et veidi.
Enda ärevuse taset viie palli süsteemis hindasid noored:
Enda stressi taset hindasid noored:
Ukrainas toimuvat hindasid noored: 31,9% noortest vastas, et Ukrainas toimuv mõjutab neid ja 59,3% vastas, et neid see ei mõjuta ja 6,3% arvas, et mõjutab neid natukene.
Kas vaimse tervise info on piisavalt kättesaadav? 80% noortest vastas, et jah, 17% ei ole ja 1,4% vastas nii ja naa.
Mida võiks siin piirkonnas parandada, et vaimset tervist oleks võimalik rohkem toetada? Sellele küsimusele tuli erinevaid vastuseid: rohkem infot, kust abi otsida, rohkem programme, töötube, infotunde kooli. Rohkem koolis teemat arutada, et see oleks nö “kohustuslik”. Koolis rohkem panna rõhku tervisele nii vaimselt kui füüsiliselt nt iga nädal päev kus saame teha midagi head oma tervisele. Teha koolivaba päeva vaimse tervise jaoks. Rohkem üritusi vaimse tervisega seoses (loengud, töötoad). Rohkem sellest rääkida, avatumad inimesed ja mõtlemine, rääkida sellest varakult koolides jne, kättesaadavamad abivahendid. Rohkem spetsialiste ja psühholooge. Teha erinevaid töötubasid sellel teemal. Võiks anda rohkem infot, et kus vaimse tervise abi saamise kohad on. Nt kus saab nõustamist, kuidas saab saatekirju psühholoogile/psühhiaatrile jms. Ja koolis võiks selle teema avalikumaks muuta, sest see üks suurimaid stressi faktoreid noortel. Sooviksin teraapiasse, aga see on kallis. Vaimse tervise päeva võiks uuesti teha. On teada, et vahest toimub noortekas vaimse tervisega seotud töötuba, kuid mulle jäänud mulje, et see pigem on juba olemasolevale kindlale grupile. Keilas võiks olla isegi psühholoogi(k.a kliinilise psühholoog) kabinet. Kuid olen arvamusel, et pigem teha laialdasemalt neid üritusi, ma arvan, et kui teha “jõuliselt” (ehk vaimse tervise töötuba toimub sellel päeval selle tunni ajal) on see effektiivsem kui lihtsalt välja kuulutada. Rohkem sellele pühendatud üritusi/projekte/tegevusi, töötube, vestlusringe.
Millistest kanalitest te vaimse tervise infot hangite (vajadusel)?
Sellele vastasid noored: 28,1%, et Peaasi.ee, 36,3% TikTok, 30,4% Koolist, 18,5% noortekeskus, 8,9% Lasteabi, 17,8% noorsootöötaja, 44,4% lapsevanem, 27,4% õpetaja, 1,7% internetist, 0,7% kogudusest, 0,7% perearstilt ja 0,7% psühholoogilt.
Kui aktiivsed on noored?
Uurisime, et kas noored on proovinud joogat, et toetada enda vaimset ja füüsilist tervist. Sellele vastas 31,1% et on proovinud ja 69,6% et ei ole.
Kas noored on huvitatud erinevatest jooga töötubadest, siis vastasid nad nii: 28,9% jaa ja 73,3% vastas, et ei ole huvitatud.
Loovteraapilistest töötubadest nagu näiteks (kunst, muusika ja käeline tegevus), 48,9% on huvitatud ja 53,3% ei ole huvitatud.
Uurisime ka, et kas nooreks oleksid huvitatud osalema meditatsiooni töötoas? Sellele vastas 26,7% jaatavalt ja 74,8% eitavalt.
Kui palju noored magavad?
11,1% noortest vastas, et magab ainult 2-4 tundi, 37,8% vastas, et 5-6 tundi, 58,5% noortest magab 7-8 tundi ja 20,7% noortest magab 9-10 tundi.
Mida võiks sinu arvates parandada vaimse tervise teemadega?- Noorte vastused
- Rohkem tähelepanu pöörata. Sellest võidaks rohkem rääkida, et noored ei peaks ise abi hakkama otsima siis kui asi on juba väga käest ära, vaid teavad, et abi on lähedal, ükskõik millal neil seda vaja on.
- Võiks olla saadav psühhiaater , kelle juurde ei ole 3 kuune järjekord, puhkepäevad kus keegi ei sega sind.
- Võiks selgitada noortele rohkem, et halbu aegu esineb kõigil ja abi otsimine pole midagi imelikku ja piinliku
- Et sinu vaimne tervis on ja jääb alati kõige tähtsamale kohale. Ära ürita olla teistele see ,,therpist friend” kui su enda vaimne tervis pole kõige paremas seisus. Ma tean, et see võib olla raske rääkida enda probleemidest aga tea, et see hetk kui sa oled selle kõik enda südamelt ära saanud hakkab sul kohe kergem. Kõike peab parandama , praegu puudub noortel tegelik abi.
- Koolis võiksid pidada loenguid inimesed, kes kannatavad mingi vaimse tervise probleemi all ja on diagnoositud. See oleks tore, kui nad räägiks oma loo, sest see aitaks noortel paremini mõista erinevaid häireid ning loodetavasti ei oleks vaimsed haigused enam tabuteema ning negatiivsed eelarvamused leeveneksid. Reaalselt ei tea ma olen nii sassis omadega zorry :((
- Olla nagu toetavam, mitte nagu lennata küsimustega kohe peale (mis juhtus, mis on vms). tegelt polegi inimest vôimalik aidata. Ausalt ei tea. See peaks olema õppekavas sees või vähemalt kõigile kohustuslik koolitus vms.
- Rääkida rohkem Jumalast, mitte ainult tablettidest ja terapeutidest jms. Suhtumist sellesse teemasse(mõned võtavad seda nagu nalja).
- Võiks vaimse tervise stigmat üritada vähendada, sellest rääkimise tavapäraseks tegevuseks muuta, anda teavet ka vanemale generatsioonile, et inimesed saaksid aru vaimse tervise olulisusest ja üleüldse võiks neil teemadel rääkida, et ka noored saaksid õiget infot.
- Koolid võiksid seda tõsisemalt võtta ning see peaks olema 1. prioriteet, mitte hinded jms.
- Hahaha, see teema oli veidi aktuaalne hiljuti (jälle (vist)) seda kaitseväe vaimse tervise kontrolli võiks parandad, see võiks siiski olla paremini läbi viidud.
- Rohkem selle kohta infot anda. Oma emotsioone ja introvertsust, end rahulikumaks muuta ja enesekontrolli leida.
- Rohkem rääkida, et tugi on olemas, sest osad inimesed ei julge abi küsida.
- Nendest rohkem rääkida.