Keila Noortekeskuse kommunikatsioon spetsialistide silme läbi

Uuringu viisid läbi Kreete Juurak, Veronika Paletzky, Liina Liibert, Aleksandra Volt, Airi Park, Evely Linnamägi

Tallinna Ülikooli aine „Erialasid Lõimiv Uuendus“ ning selle osana projekti „Kogukonna teadlikkuse kujundamine Keila noortekeskusest“ raames toimus uuring Keilas noorsootööga seotud spetsialistide seas. Selle uuringu eesmärk oli teada saada, milline on Keila Noortekeskuse roll ja kuidas võiks noortekeskuse ja spetsialistide vaheline kommunikatsioon toimuda ning tuvastada veel kasutamata koostöökohad. Uuring viidi läbi Keila Linnavalitsuse, SOS lasteküla ja Keila Kooli spetsialistide seas. Käesolevas artiklis saab lühiülevaate uuringu tulemustest.

Keila Linnavalitsusest õnnestus vestelda abilinnapea Maret Lepiksaare ning kultuurinõunik Jaanus Väljamäega. Mõlemad ütlesid, et koostöö noortekeskusega on väga hea ning orgaaniline. Tegu on hallatava asutusega, seega erilisi kontrollimehhanisme ei rakendata, kuid ollakse siiski tehtavaga kursis ning rahul. Tuleviku koostöökohana nähakse kindlasti kogukonnakeskuse-loomekeskus idee arendamise raames, kus muutub kindlasti eriti oluliseks põlvkondade vaheline suhtlus.

Arenemiskohtadena nähti koostööd kooliga, mida annaks taastada koroonaeelsele ajale ning regulaarset infovahetust linnavalitsusega, kuid kõige paremini toimib otsesuhtlus, mida tasub kindlasti meeles hoida ja plaanides kajastada.

Olulise teemana tuli vestlusest esile noorsootöö ja sotsiaaltöö valdkondade vaheline koostöö ning nende erinevused ja sarnasused. See teema vajaks suuremat süvenemist, kuid lühidalt kokkuvõttes tuli vestlusest ühe olulise aspektina välja, et jätkuvalt on inimesi, kelle arvates noorsootöö võrdub sotsiaaltööga. Sellise arusaama ja kuvandiga peab kindlasti tegelema, sest kuigi need valdkonnad on üksteisega tihedalt seotud, on need siiski erinevad – nii tegevuste, meetodite ja lähenemiste ning ka eesmärgi osas. Seega linnavalitsusega peaks arutelud kindlasti jätkuma.

Uuringusse andsid sisendi Keila Koolist psühholoog, sotsiaalpedagoog, huvijuht ja HEV koordinaator. Toimivate kööstöödekohtadena toodi välja ruumide ristkasutamist, vastastikku töötubade elluviimist, tegevuste osas info jagamist, regulaarsete kohtumiste toimumist. Kuigi ollakse ka teadlik Keila noorte, laste ja perede liidust, siis enamik uuringule vastanud spetsialiste sinna kaasatud ei ole. Küllaga nähakse selle olemasolus suurt väärtust ja vajalikkust. Parendamiskohtadena toodi välja veelgi tihedam infovahetus, sh üksteisel tihedamalt noortega külas käimist, kuid samas teadvustatakse, et tihti on aktiivsem koostöö aja ja võimaluste puuduse taha jäänud, kuna soov on olemas. Samuti toodi välja, et võiks aktiivsemalt jagada infot noorte õnnestumiste, aga ka probleemide kohta, et noort ka kooli poolt aktiivselt toetada. Suhtluse parandamiseks soovitati üks-ühele kohtumisi töötajate vahel, kuid ka regulaarseid kohtumisi rohkemate spetsialistidega koos. Seega kooli sõnul koostöö ja kommunikatsioon toimib, kuid ikka saab seda veelgi paremaks muuta.

Keila SOS Lastekülast sai koostöö teemadel vestelda sotsiaaltöötaja Sander Jõgiga. Tema sõnutsi on koostöö olnud läbi aastate stabiilselt hea. Sai kinnitust, et paljud SOS lasteküla noored käivad ka noortekeskuses aega veetmas ning osalevad noortekeskuse poolt korraldatavatel üritustel. Sotsiaaltöötaja jutust selgus, et koostöö ei ole küll igapäevane, kuid siiski täiesti regulaarne ja konstruktiivne. Suhtlus toimub vajadusel ning kui tekib jooksvaid teemasid, mida arutada. Lasteküla esindaja kinnitas, et nad saavad alati loota heale koostööle nagu eelnevad kogemused näitavad. Noorsootöötajad noortekeskuse on nende arvates aktiivsed ja väga abivalmid ning koostööaltid. Sotsiaaltöötaja rõhutas, et nende töös on ülimalt oluline, et nad saaksid infot erinevatest allikatest, kus täpselt lasteküla noored aega veedavad, kellega nad seda teevad ja kuidas.

Tuleviku osas tõi lasteküla esindaja välja, et nad loodavad ka edaspidisele sama heas vaimus toimuvale koostööle ning ka tunnistasid, et kindlasti võiks nendevaheline koostöö ka tihedam olla. Samas tõdes ta, et eks igal organisatsioonil on omad tegevused ja toimetamised, mis nõuavad lõviosa ajast, seetõttu ka sidusrühmade omavaheliseks suhtluseks ei jää palju aega. Saime teada, et SOS lasteküla sotsiaaltöötajad Keila Linnavalitsuse ümarlaual pole osalenud. Uurides SOS lasteküla ootuseid noortekeskusele, tuli välja, et nende peamine ootus ongi, et koostöö ikka säiliks ja et omavaheline infovahetus toimiks. Samuti loodavad nad, et Keila Noortekeskus suudab jätkuvalt pakkuda noortele aktiivseid ja lõbusaid ajaveetmisvõimalusi ka tulevikus. SOS lasteküla poolt oodatakse ka, et noortekeskus teataks kindlasti neile, kui lasteküla laps peaks olema ohus või tema enda käitumine võib olla ennast ja teisi kahjustav. Info regulaarsust ei oska nad väga soovida, kuna koostöö ei ole igapäevane vaid ongi seni olnud pigem vastavalt vajadusele. Seni on nad infot saanud kas noortekeskusega otse suheldes või nende kodulehelt ja Facebooki leheküljelt. Lõpetuseks tõdes sotsiaaltöötaja, et ilmselt jääb lasteküla poolt ka palju võimalusi kasutamata, mida noortekeskus pakub, sest neil on lastekülas kindel ja hästi toimiv nende enda poolt noortele määratud tugisüsteem, millega oma noori toetatakse.

Kokkuvõte ja järeldused

Oma artiklis andsime lühiülevaate uuringu tulemustest. Erinevaid Keila Noortekeskuse sidusgruppe küsitledes saime spetsialistidelt kinnitust, et koostöö on valdavalt hea ja regulaarne. Uuringut läbi viies saime teadmise, missugune on Keila Linnavalitsuse, SOS Lasteküla ja Keila kooli spetsialistide nägemus nendevahelise kommunikatsiooni toimimisest. Samuti õnnestus tuvastada veel kasutamata koostöökohad.

Suhtlus linnavalitsuse esindajatega andis teadmise, et koostöö noortekeskusega on väga hea ning orgaaniline ning et tulevase olulise koostöökohana nähakse kogukonnakeskuse-loomekeskuse idee arendamist. Linnavalitsus tõi ka välja, et arenemiskohana nähakse koostööd kooliga, mida annaks taastada koroona eelsele ajale ning regulaarset infovahetust linnavalitsusega.

Keila kooli esindajaid küsitledes saime infot, et nende jaoks toimivad koostöökohad on ruumide ristkasutamine, vastastikku töötubade elluviimine, tegevuste osas info jagamine, ja regulaarsete kohtumiste toimumine. Suhtluse veel paremale tasemele viimiseks soovitasid kooli esindajad üks-ühele kohtumisi töötajate vahel, kuid ka regulaarseid kohtumisi rohkemate spetsialistidega. S

OS lasteküla sotsiaaltöötajat intervjueerides tuli välja, et koostöö Noortekeskusega ei ole küll igapäevane, kuid siiski regulaarne ja konstruktiivne. Suhtlus toimub vajadusel ning kui tekib jooksvaid teemasid, mida arutada. Lasteküla ootus, mida nad eraldi välja tõid, on nende soov, et noortekeskus teataks kindlasti lastekülale, kui kui neil elav laps peaks olema ohus või tema enda käitumine võib olla ennast ja teisi kahjustav.